Kontpuude perekonnas ainus puuviljana kasutatav liik. Tema looduslik areaal asub Lõuna-Euroopas, Väike-Aasias ja Kaukaasias, peamiselt mägedes 800-1200 m kõrgusel tammemetsades, kus ta kasvab 3-8 m kõrguse põõsana. Tal on piklikud punased luuviljad, mis valmivad hilissuvel. Viljaliha on magushapu ja hästi vitamiinirikas. Viljadest tehakse keedist, kompotti, marmelaadi, neid kuivatatakse ja süüakse ka toorelt. Kirss-kontpuul on vastakad terveservalised lehed ja teravatipulised tumedad pungad. Kollased neljatised õied puhkevad aprillis enne taime lehtimist. Sügisel värvuvad lehed punakaslillaks.
Sellel laiuval heitlehisel puul on väga varieeruva kujuga siledad ja läikivad, pealtpoolt tumerohelised saagja servaga lehed, mis võivad olla nii lihtsad kui ka sügavalt hõlmised. Õitseb varasuvel, pisikesed rohelised õied on lühikestes, umbes 1 cm laiustes õisikutes, isas– ja emasõied on samal puul või erinevatel taimedel. Hästi eristuva rootsu otsas asuvad söödavad koguviljad võivad olla valged, roosad või punased. Sobib kasvatamiseks rannikule ja saartele või väga sooja külmade tuulte eest kaitstud kohta. Eestis on viljuvaid puid Paldiskis ja Läänemaal.
Eestis on aprikoosi- ja virsikupuid vähestel aednikel. Mõlemad liigid on lõunapoolsema ja rohkem kontinentaalse kliima taimed. Kuigi on ka aprikoosisorte, mis ühtlaselt külmal talvel 35-kraadise pakase üle elavad, kahjustuvad nad peale sulaperioodi juba 15-20 külmakraadi juures. Virsikupuud on veel õrnemad ning -30C° madalamad temperatuurid hävitavad puud peaaegu kindlasti ka suladeta talvel. Õiepungad hävivad mõlemal liigil valdavalt -25C° juures ning kui talvised sulad on pungad liikvele ajanud piisab kümnestki miinuspügalast. Soodsamates paikades aprikoosi- ja virsikupuid siiski kasvab, viljuvaid puid on Saaremaal, Pärnus, Tartus, Tallinnas ja selle ümbruses. Paldiskis kasvavad lausa metsistunult. Isegi Virumaal on mõnel aednikul aprikoosipuud. Valdavalt on koduaedades seemnest kasvatatud puud. Kui on võimalik valida hea soe, tuulte eest kaitstud ja päikseline kasvukoht, siis on puud heas kasvujõus ja talvitumine parem. Tasuks proovida uute vastupidavamate sortidega. Aprikoosi- ja virsikupuud on isetolmlejad-viljujad, nii pole vaja mitut eri sorti puud muretseda. Puu õitseb kevadel varakult (enne maguskirsipuud ja haralist ploomipuud). Kevadise öökülma kahjustuse vältimiseks tuleks puu hoida võimalikult kompaktsena, et õitsemisaegse öökülma ajal puu katteloori või mõne muu materjaliga kinni katta. Mõlemad liigid hakkavad kandma väga varakult, 2.-3. aastal peale istutamist.
