Sammasõunapuud - vene keeles kolonnovidnõje jabloni, Lääne-Euroopas tuntud ballerini võratüübina.
Puud on püstjad, väga väheste okstega, õied ja viljad moodustuvad tihedalt ümber tüve. Puud on madalad 1-2 m, kääbusalusel puud vajavad toestamist. Puud viljuvad väga noorelt. Sammasõunapuul ei tohi latva ära lõigata. Siis kasvatab „kepike” lõikekohast külgharud ja sambavorm on rikutud. Sammaspuuke vajab oskuslikku hooldamist. Mõnest pungast võib kasvada pikem võsu. Seepärast on väga oluline suvine lõikus (juulis). Siis eemaldataksegi kasvud, mis muudaksid puu kuju. Sammaspuu eaks võib arvestada 10-15 aastat. Tugevakasvuline puu elab vanemaks. Nõrgakasvulistel alustel sammaspuid võib istutada tihedalt, alla meetriste vahedega. Lääne-Euroopa sortide istikud, mida pakuvad postimüügifirmad võivad osutuda meil talveõrnadeks.
Kasvatame ja müüme:
‘Arbat’ Aretatud Moskvas. Sügissort, koristada septembri lõpus, tarbimisaeg oktoober-detsember, vili keskmist mõõtu 70-120gr, ümarkooniline, punasetriibuline, magushapu. Kärntõvekindel.
'Baiba' Läti sort. Hilisem suveõun. Triibulise punaga, keskmine, magushapu, pehme viljalihaga.
D-7-94-2 Läti aretis. Suur joonelise punaga sügisõun. Puu hea talvekindlusega
D-7-94-20 Läti aretis. Roosaka punaga suveõun. Suurepoolne. Viljaliha valge, magus ja tihe.
'Ilma' Rootsi sort. Taliõun. Vili keskmine, erkpunane, hapukasmagus. Puu sammasja võraga.
'Maipole' Kanada sort. Punaseleheline. Sügissort. Õunad väheldased, punased. Salatiõun.
Hea võimalus katsetamiseks, sest Eestis ei ole veel pikaajalisi kogemusi nende kasvatamisel.