NB! Kindla ostusoovi korral helistage ette, et vältida tühisõitu, kuna sortiment võib kiiresti muutuda. Tasumine on sularahas.

Turumüük 2020 Продажa на рынках

Turumüük 2020 Продажa на рынках

Aianduspisikust nakatunud tühjendavad puukoole

Postimehe Maa Elu, 7. mai 2020

image001.jpg

Riina Martinson Maa Elu toimetaja

 

Kuuse aiandi juhataja Evi Kuusk

Foto: Kuuse aiandi juhataja Evi Kuusk rääkis, et emadepäeva paiku ostetakse kõige enam lilleampleid ja muid lilli. FOTO: Riina Martinson

Kui tavapäraselt taimemüük alles algab aprilli lõpunädalal, siis tänavu oli mõnel kasvatajal selleks ajaks juba üle poole taimedest läbi müüdud, edasimüüjad paar korda kaupa juurde tellinud ja osa sortidest suisa otsas.

Kodus istuvatel inimestel on lõpuks ometi aega oma aia eest hoolitseda. Mõne aja eest kevadlaatade ärajäämise tõttu mures istikukasvatajad muutuvad iga päevaga aina rõõmsamaks: kaup haaratakse lennult. Tõsi, see kehtib vaid nende kohta, kel oma kindel müügiplats või head IT-teadmised, et korralik e-pood töös hoida.

Kiire, nii kiire

Kui Kuuse aiandi juhataja Evi Kuusele helistasin, soovitas ta tulla hommikul vara, sest keskpäeval on rahvast aiandis nii palju, et juttu ajada pole mahti. Ka järgmised kõned teistele kasvatajatele algasid enamasti sõnadega: „Nii kiire on praegu, lihtsalt ei jõua, räägime hiljem.”

Seedri puukooli peremees Elmar Zimmer

Foto: Seedri puukooli peremees Elmar Zimmer ütles, et viljapuude ostjaid on varasemaga võrreldes tohutult rohkem. FOTO: Marko Saarm /Sakala

„Hullumaja on,” kostab muigega ka Seedri puukooli omanik Elmar Zimmer. Esimene koorem viljapuudega läks puukoolist Tallinna edasimüüja poole teele juba veebruari lõpus ja läinud nädala lõpuks oli tal kaks kolmandikku taimedest juba müüdud.

Seedri puukooli taimi müüb 20 poodi üle Eesti, lisaks kaubeldakse kohapeal ja maist sõidetakse ka turule müüma.

Aprillis nad kliente aiandisse sisse ei lasknud: väraval oli telefoninumber, millele helistades tuli töötaja vastu, võttis tellimuse ja tõi kauba kätte. „Järjekorrad olid väga pikad, eriti laupäeviti tuli isegi mitu tundi oodata,” rääkis Zimmer. Nüüd lastakse inimesed aiandisse sisse, aga palutakse teiste ostjate ja töötajatega vahet hoida.

Kui varem on kevadel Seedri puukoolis palju lisatöölisi, siis tänavu otsustati haigusohu vähendamiseks oma jõududega hakkama saada. „Tempo on pöörane,” nentis Zimmer.

Seedri puukooli nimi on tuntud ja inimesed oskavad seda üles otsida. Nii oligi osa sortimendist juba aprilli lõpus otsas. Näiteks mustikad on läbi müüdud, söödavate viljadega kultuurpihlakaid oli seitse sorti, nüüd alles veel üks ja sedagi mitte kauaks. Maguskirssidest on uus palju kiidetud ‘Helgi’ otsas.

„Ostjaid on varasemaga võrreldes tohutult rohkem,” lausus Zimmer. „Inimesed on kodus, tahavad midagi teha ja aiandus on igati tervitatav nähtus. Teeb rõõmu, et ostjaskond muutub maasõbralikuks.”

Uued näod

Kuuse aiandis jagub ostjaid nii seemnepakkide kui ka noortaimede kasvuhoonesse. „Meil läheb küll hästi praegu, aga kogu aeg on väga kiire,” ei varja Evi Kuusk rahulolu. Kui kriis algas, oli aiandis juba kõik taimed kasvama pandud ja tuleviku suhtes tunti hirmu. Aga praegu tundub, et läbimüük varasemate aastatega võrreldes kehvemaks ei jää.

Aiand müüb oma taimi Pärnu servas asuvas kasvuhoones ja müügiplatsil ning mujale nad oma ettekasvatatud istikuid pakkuma ei pea. Veel müüvad nad seemneid ja istikuid oma e-poes, mis on toiminud juba paar aastat, aga tänavu on e-müük tublisti kasvanud.

„Inimesi käib märgatavalt rohkem ja on uusi nägusid,” iseloomustas Kuusk. Aianduses alles alustajad küsivad eelkõige köögivilju, nii seemneid kui taimi. „Sel aastal on näiteks seemnekartulit meeletult palju läinud. Juba märtsi lõpus hakati seemnekartulit ostma ja varsti on seeme otsas ja pole kuskilt enam saada.”

Ka marjapõõsaid, maasikaid ja vaarikaid küsitakse sageli. Viljapuidki on praeguseks ostetud rohkem kui varem. „Võib-olla mängib rolli hirm, et laatasid pole. Inimesed kardavad taimedest ilma jääda ja küsitakse aiandist rohkem,” pakkus Kuusk. „Viljapuid ja marjapõõsaid oleme sel kevadel pidanud juba juurde tellima. Mõnigi klient on öelnud, et seni polnud aega aiaga tegeleda, aga nüüd on.”

Marjapõõsad läinud

Üle kolmekümne aasta tegutsenud Udika puukool on pisike perefirma, mis seni müüs oma viljapuid ja marjapõõsaid just kevadlaatadel. „Maist alates olime igal nädalavahetusel mõnes Eesti paigas kaupa pakkumas,” rääkis puukooli perenaine Laine Jurna.

Tema tütar Liina Orm tunnistas: kui selgus, et kõik laadad mais ära jäävad, tõmbas tuju küll nulli, aga nüüdseks hoogsalt käima läinud müük on rõõmus üllatus.

„Kuna istikuäri pole meie pere põhiteenistus, siis poleks väga valus, kui midagi müümata jääb. Puid kannatab veel järgmisel aastal müüa, aga raske on näiteks lillekasvatajatel,” kõneles ta.

Ormi üllatas, et inimeste huvi istikute vastu nii suureks paisus, eriti hästi on tänavu läinud talveõunad. Ka marjapõõsaid ostetakse palju. Kuna nii suurt huvi ei osatud oodatagi, on õige pea marjapõõsaste valik selleks aastaks läbi. „Tavaliselt pole sel ajal veel müüki alustanudki, aga nüüd juba hakkab läbi saama,” rääkis Orm.

Müügil hoiab hinge sees e-pood. Siin tuligi tütar emale appi ja kriisi algul aitas e-poe teha. Puukooli kodulehel on taimevalik koos hindade ja sordikirjeldusega üleval, aga kohaletoimetamise suhtes lepitakse kliendiga eraldi kokku. „Mees sõidab iga päev tööle, paar istikut autos,” seletas Orm. „Mõni tellib internetis ja tuleb siia kohapeale järele, mõnele saadame kulleriga.”

Liina Orm aitas oma ema juhitaval Udika puukoolil e-poe teha

Foto: Liina Orm aitas oma ema juhitaval Udika puukoolil e-poe teha, tänu sellele kulgeb müük veel hoogsamalt. FOTO: Riina Martinson

Valitsuse otsuse ootel

Püsililli kasvatava Nõrga talu perenaine Krista Kukk ütles, et nende hooaeg algas tavatult vara. „Kel on korralik koduleht ja võimalus e-poes müüa, neil on praegu lihtsam, sest kogu müük käib praegu e-poe kaudu,” sõnas ta.

Mais hakkab Nõrga talu taimi müüma ka kohapeal, kus aed-müügiplats lausa poolteist hektarit suur. Seega pole muret, et ostjad külg külje kõrval liikuma peaksid. Siiski ootab Kukk nagu kõik teised taimemüüjad, et eriolukorra piirangud maha võetaks ja inimesed vabalt liikuma pääseksid.

Nõrga talu perenaine Krista Kukk

Foto: Nõrga talu perenaine Krista Kukk ootab otsust, kas väiksemaid üritusi võib suvel korraldada või mitte. FOTO: Elmo Riig/Sakala

„Peame olema paindlikud, aga selleks on vaja valitsuse selget otsust, milliseid üritusi lähikuudel tohib korraldada, siis saame plaane tegema hakata,” seletas Kukk. „Kui väikesed üritused on suvel lubatud, siis pole hullu, sest püsilillekasvatajatel on kõige magusam aeg juuli ja august. Meil tiksub aeg isegi meie kasuks, sest taimed lähevad järjest ilusamaks.”

Kui püsilillekasvatajatel pole veel suurt muret, siis kiire on suvelillede ja köögiviljataimedega, mis mais või juuni algul püsivas kasvukohas mulda peaksid saama.

Rääkides praegusest e-müügist, siis üllatusega kogeb Kukk, et e-poest ostavad inimesed hoopis muid taimi kui tavaliselt sel ajal.

„Ostavad e-poe pildi järgi, aga kui oli tavamüük laatadel, siis osteti hetkel õitsvat taime. Ent süüd haaratakse aktiivselt neid lilli, mis õitsevad suve teises pooles – kui ma nendega oleksin praegu laadal, siis need oleksid lihtsalt ühed rohelised mütsakad, hoopiski mitte ahvatlevad. Neid, mis mul praegu õitsevad, ei oska inimesed e-poest otsida,” kirjeldas Kukk.

Kukk usub, et ostuharjumused tulevikus mõnevõrra muutuvad. Laadad ja muud otsemüügid jäävad, aga inimesed näevad, kui mugav e-müük on, ja osa, peamiselt nooremad jäävad seda kasutama. Seega on praegu tehtavatest e-poodidest tulevikuski kasu.

Väiketootjana on Kukel mahti isegi anonüümse e-müügi korral kõigi oma klientidega otse suhelda. „Helistan kõigile tellijatele üle ja uurin, millal nad istutada saavad, seletan, milliseid tingimusi taimed tahavad,” ütles ta. „Inimesed on praegu kodus üksinda ja nad nii väga tahavad rääkida. Kui kellelegi helistan, siis lõpuks räägime ka kassist-koerast.”

Turusolkijad ei pääse siia

Koroonakriisi toodud muudatustest leidis Elmar Zimmer ka midagi head. Kuna piirid on kinni, ei pääse Eestisse Leedu müüjate seltskond, kes varem on siin käinud turgu rikkumas.

„Neil on Lääne-Euroopast ostetud istikud, mis on väga ilusad ja kvaliteetsed, aga sordid ei sobi meie kliimasse,” rääkis Zimmer.

„Mullu sügisel olin nendega samal laadal, kui kaks vanemat inimest küsisid: „Näe, saime istiku ja pirn anti veel lisaks, miks teil selliseid istikuid ei ole?” Vastasin, et oleme kohalikud tootjad ja kasvatame sorte, mis meie kliimasse sobivad. Aga teie ostsite praegu 17 raha eest pirni ja saite istiku kauba peale, sest see istik ei ela meie talve üle.”

Zimmer on teiste Eesti taimekasvatajatega üritanud saavutada, et siia ei lubataks kauplema müüjaid, kelle sortiment meie kliimasse ei sobi. Aga vastuseks on tulnud, et kaup peab saama Euroopa Liidus vabalt liikuda.

„Kui roos on emotsioonikaup, siis viljapuu on pikaajalisem investeering. Klienti petetakse, kui müüakse istikuid, mis siin vastu ei pea,” rõhutas Zimmer.

KOMMENTAAR

Raimond Strastin
Eesti Aiandusliidu tegevjuht

Avalike ürituste korraldamise otsustab vabariigi valitsus. Kuna tavainimene seda mõjutada ei saa, tuleb otsida uusi võimalusi. Ei saa jääda lõputult juurdlema, kas lubatud laat toimub või mitte. Võtmesõnad on kohanemine ja koostöö. Koostöö kolleegi ja ka konkurendiga. Nagu igas valdkonnas praegu. Osa ettevõtteid on leidnud uued müügikanalid, otsinud partneritega uusi koostöövõimalusi. Palju on nn koduhoovimüüki, kus klient sõidab puukooli kohale. Sellisetel ettevõtetel on müük eelmiste aastate tasemel. Märksa rohkem reklaamitakse ennast kodulehel, sotsiaalmeedias jne.

Mida soovitada? Praeguses olukorras toimib igipõline loodusseadus – ellu jääb see, kes muutuvates oludes paremini kohaneb.

Raimond Strastin, Eesti Aiandusliidu tegevjuht

Foto: Raimond Strastin. FOTO: PEETER KÜMMEL/SAKALA