NB! Kindla ostusoovi korral helistage ette, et vältida tühisõitu, kuna sortiment võib kiiresti muutuda. Tel: +372 5345 4102 / e-post: puukool@seedripuukool.ee

Osalemine projektides

Osalemine projektides

Uute puuviljakultuuride kasvatus-, koristus- ja töötlemistehnoloogiate arendamine

 

Projekti eesmärk

Projekti käigus selgitatakse välja 7 vähelevinud marja- ja puuviljakultuuri sobivus Eesti klimaatilistesse tingimustesse ja sortide sobivus masinkoristuseks ning paljundus-, kasvatus-, koristus- ja töötlemisvõimalused, viimase puhul arvestades olulisemaid biokeemilisi näitajaid.

Huvipakkuvateks kultuurideks on:
• söödav kuslapuu,
• toompihlakas e Saskatoon,
• karusmari,
• aroonia,
• must leeder,
• lodjapuu,
• ebaküdoonia.

Kuna Eestis praegusel hetkel neid kultuure suurematel pindadel ei kasvatata on olulisel kohal vastava info kogumine meie lähiriikidest, konsultatsioonid sealsete tootjate ja teadlastega ning uute sortide sissetoomine.

Valitud uute ja vähelevinud kultuuride turuväljundeid ja majanduslikku tasuvust uuritakse nii kasvatuse kui ka töötlemisviiside seisukohalt. Kasvatustehnoloogiate puhul hinnatakse kultuuri paljundamise võimalusi, nõutava kasvupinna suurust ja istiku maksumuse kujunemist, saagikust ja istandike eluiga masinkoristuse korral. Turuväljundite puhul hinnatakse iga kultuuri puhul tooraine omahinna kujunemist ning töötlemisvõimalusi tooraine kasutamiseks edasises tootearenduses, nt. toidutootmises ja mittetoiduliste toodete valmistamisel.

 

Katseistandike rajamine ja katseandmete kogumine

Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute keskuses on söödava kuslapuu (44 sorti ja 11 aretist), toompihlaka (12 sorti ja liiki) ja karusmarja (33 sorti) kollektsioonistandikud. Lähiaastatel on plaanis rajada veel aroonia, ebaküdoonia, musta leedri ja lodjapuu istandikud ning täiendada olemasolevaid kollektsioone.

Seedri puukoolis kasvab 0,5 ha-l söödav kuslapuu ja toompihlakas (vastavalt 23 ja 6 sorti); vähemal määral on ka lodjapuud (1 sort), musta leedrit (3 sorti) ja ebaküdooniat (3 sorti). Projekti käigus plaanitakse rajada lisaks 1,0 ha suurune istandik eelpoolnimetatud kultuuridega.

Katseandmeid kogutakse terve projekti kestel (2016-2022), et selgitada erinevate kultuuridega rajatud istandike eluiga Eesti klimaatilistes tingimustes mehhaanilist viljade koristusviisi kasutades. Samuti on need tegevused aluseks selgitamaks kultuuride kasvatamise majanduslikku tasuvust.

 

Oodatavad tulemused

Projekti lõpuks selgitatakse igast kultuurist välja kolm perspektiivset sorti, mille viljad sisaldavad märkimisväärses koguses bioaktiivseid ühendeid, sobivad masinkoristuseks ja omavad töötlemistehnoloogilist potentsiaali. Erinevate kultuuride viljade bioaktiivsete ühendite sisalduse määramine aitab kaardistada viljade kasutamise potentsiaal kõrge lisandväärtusega ja nišitoodete tootmises.

Projekti tulemustega saab tutvuda EIP-võrgustikus, maamajanduse infokeskuse veebiportaalis ja tootjatele suunatud praktilistel infopäevadel ning väliskonverentsidel.

 

 

 

Kultuuride lühikirjeldus

 

Söödav kuslapuu

Söödav kuslapuu TomitskaLonicera caerulea L. var. edulis (inglise k. blue honeysuckle)

Söödav kuslapuu kuulub kuslapuuliste sugukonda (Caprifoliaceae). Eestis teadaolevalt vastupidavamad sordid on aretatud kas Venemaal või Kanadas. Eeliseks on see, et viljad valmivad kevadel varakult (mai lõpus, juuni alguses) kui ühtki teist värsket marja veel saada ei ole. Söödava kuslapuu erinevaid sorte saab osta ka Eesti puukoolidest.

Söödava kuslapuu marjad sisaldavad märkimisväärses koguses bioaktiivseid komponente, eelkõige polüfenoolseid ühendeid. Marjadest saab valmistada keediseid, mahla või lisada värskelt magustoitudesse. Mõnede sortide viljadel võib esineda spetsiifiline mõrkjas maitse.

 

Toompihlakas

ToompihlakasAmelanchier sp.. (inglise k. saskatoon berry)

Perekond toompihlakas (Amelanchier) kuulub roosõieliste (Rosaceae) sugukonda. Perekonnas on 20…25 liiki, millest ükski ei kasva meil looduslikult, vaid on kõik sisse toodud. Liike, mis märkimisväärselt saaki ei anna, kasvatatakse ilu eesmärgil (nt. Euroopa toompihlakas, Florida toompihlakas, tähk-toompihlakas); on liike, mis õitsevad rikkalikult ja kannavad arvestataval hulgal mahlaseid vilju (nt. lepalehine toompihlakas ja Lamarcki toompihlakas). Mitmeid liike ja sorte müüakse ka erinevates puukoolides üle Eesti, kuid toompihlakas ei ole veel kaugeltki oma populaarsuse tipul. Mujal maailmas nimetatakse kultuurtoompihlakat ja temast tehtud tooteid saskatooniks.

Toompihlaka viljad sisaldavad kirjanduse andmetel rohkesti erinevaid toitaineid (mikro- ja makroelemente nagu kaalium, raud, magneesium), askorbiinhapet ja ka bioaktiivseid ühendeid (nt polüfenoolid, antotsüaanid, flavonoidid). Lisaks viljadele sisaldavad bioaktiivseid ühendeid ka toompihlaka lehed ja varred.
Toompihlakatest saab valmistada kompotti, kasutada värvust andva lisandina mahlades ja keedistes, kuid värskelt tarbides on nad siiski kõige maitsvamad.

 

Karusmari

Karusmari Rae 1Grossularia (inglise k. gooseberry).

Karusmari ehk tikker kuulub sõstraliste (Grossulariaceae) sugukonda. Teenimatult vähe tähelepanu saanud karusmari on maitsvate viljadega, ogadega põõsas, mis kasvab harilikult kuni 1 m kõrguseks. Taim õitseb aprillis-mais ja viljade suurus, värvus ja karvasus varieerub sorditi. Karusmarjad sisaldavad fenoolseid ühendeid ja seetõttu on neil ka antioksüdantsed omadused. Niisamuti sisaldavad ka karusmarja lehed ja varred polüfenoole.

Karusmarju tarbitakse nii värskelt kui ka töödeldult, küpsenud viljadest saab valmistada maitsvaid keediseid ja kompotte, tehakse ka mahla ja veini.

 

Aroonia

AedarooniaAronia (inglise k. chokeberry).

Roosõieliste (Rosaceae) sugukonda kuuluvat arooniat kasvatatakse nii hekitaimena kui ka viljade saamise eesmärgil. Samas ei ole arooniale erilist tähelepanu Eestis teaduspõhiselt pööratud. Puuviljanduslikku tähtsust omab must aroonia teisend aed aroonia (Aronia × mitschurinii Skvortsov et Maitulina).

Kirjanduse andmetel sisaldavad viljad rohkesti fenoolseid ühendeid (eriti antotsüaane ja protsüanidiine), millel on tugev antioksüdantne toime. Traditsiooniliselt on aed aroonia vilju kasutatud siirupi ja veini valmistamiseks, aga ka kompotilisandina ja mõningal määral värskelt tarbimiseks.

 

Must leeder

Must leeder HaiddegSambucus nigra (inglise k. black elder).

Must leeder kuulub kuslapuuliste (Caprifoliaceae) sugukonda. Tegemist on heitlehise, 2-7 m kõrguse puu või põõsaspuuga, mille viljad värvuvad küpsedes tumelillaks (lausa mustaks).

Värsked musta leedri viljad sisaldavad kirjanduse andmetel märkimisväärses koguses erinevaid antioksüdante (vitamiin C, flavonoidid jt polüfenoolsed ühendid). Kuid lisaks tervistavate omadustega ühenditele sisaldavad musta leedri marjad ka toksilisi tsüanogeenseid glükosiide (inglise k. cyanogenic glycosides), mis ei lagune täielikult isegi marjade töötlemisel. Siiski kasutatakse vilju näiteks likööride ja veinide tegemisel, aga ka kisselli ja keediste valmistamiseks ning tee keetmiseks.

 

Lodjapuu

Lodjapuu Kievskaja SadovajaViburnum opulus (inglise k. European cranberrybush)

Harilik lodjapuu kuulub kuslapuuliste (Caprifoliaceae) sugukonda. Tegemist on heitlehise põõsaga, mis kasvab 2,5-4m kõrguseks ja kannab erepunaseid marjataolisi lihakaid luuvilju, millel on sees üks lapik seeme. Lodjapuu vilju ei kiputa värskelt tarbima nende mõruhapu / kibeda maitse tõttu.

Vilju saab kasutada näiteks mahlasegudes, aga ka marmelaadi, keediste või küpsetiste valmistamisel. Kirjanduse andmetel sisaldavad luuviljad märkimisväärses koguses looduslikku pektiini, askorbiinhapet ja flavonoide.

 

Ebaküdoonia

Jaapani ebaküdooniaChaenomeles (inglise k. common quince)

Jaapani ebaküdoonia kuulub roosõieliste sugukonda (Rosaceae); kasvab kuni 1 m kõrguseks ning moodustab tiheda, asteldega ja mõningal määral lamanduva põõsa. Viljad on värvuselt rohelisest kuni kuldkollaseni, paljuseemnelised rüüsviljad.

Omapärase aroomiga viljadest tehakse mahla, keedist, limonaadi, veini, likööri ja muid tooted. Kirjanduse andmetel sisaldavad viljad rohkesti happeid, askorbiinhapet, pektiini ning P-vitamiini.

 

 

 

Kasutatud kirjandus

• Juríková et al., 2013. Review: Flavonoid Profile of Saskatoon Berries (Amelanchier alnifolia Nutt.) and Their Health Promoting Effects. Molecules, 18, 12571-12586.

• Kendir, G., Köroğlu, A. 2015. In vitro Antioxidant Effect of the Leaf and Branch Extracts of Ribes L. species in Turkey. Int. J. Pharma Sci. Res., 2, 108.

• Kokotkiewicz et al., 2010. Aronia plants: a review of traditional use, biological activities, and perspectives for modern medicine. J. Med. Food, 13(2), 255-69.

• Lavola et al., 2012. Bioactive Polyphenols in Leaves, Stems, and Berries of Saskatoon (Amelanchier alnifolia Nutt.) Cultivars. Journal of Agricultural and Food Chemistry, 60, 1020-1027.

• Ochmian et al., 2013. Description of plants and assessment of chemical properties of three species from the Amelanchier genus. Dendrobiology, 70, 59-64.

• Piir, R. 2000. Toompihlakad kultuuris. Lk. 322-330. (PDF)

• Kivistik, J. (koost.). 2012. Puuviljad ja marjad Eestis. Pomoloogia. Tallinn, TEA, 411 lk.

• Rop et al., 2010. Antioxidant Properties of European Cranberrybush Fruit (Viburnum opulus var. edule). Molecules, 15, 4467-4477. doi:10.3390/molecules15064467

• Senica et al., 2016. Processed elderberry (Sambucus nigra L.) products: A beneficial or harmful food alternative? LWT - Food Science and Technology, 72 (October 2016), 182-188.

• Socaci et al., 2015. Evaluation of Bioactive Compounds from Flowers and Fruits of Black Elder (Sambucus Nigra L.). Bulletin UASVM Food Science and Technology 72(2), 289-290.

• Valcheva-Kuzmanova, S.V., Belcheva, A. 2006. Current knowledge of Aronia melanocarpaas a medicinal plant. Folia Med. (Plovdiv).,48(2), 11-7.

 

 

 

Summary

Title: Development of cultivation, harvesting and processing technologies for new fruit and berry cultures.

• Project coordinator: OÜ Seedri Puukool, Elmar Zimmer.

Project partner: Estonian University of Life Sciences, Institute of Agricultural and Environmental Sciences, Polli Horticultural Research Centre.

Project summary: During the project, the main aim is to find out the economical and biological properties of 7 less cultivated fruit and berry cultures in Estonian climatic conditions. Mainly, their suitability for machine harvesting, as well as propagation, cultivation and processing possibilities according to the content of bioactive compounds are investigated.
As the cultivation and total plantation areas of blue honeysuckle, Saskatoon berry, gooseberry, chokeberry, black elder, European cranberry bush and Japanese quince are low or non-existent in commercial scale in Estonia. Therefore collecting of relevant information concerning the selected fruit and berry cultures and consulting with fruit growers and scientists from abroad (Latvia, Lithuania, Poland, and Germany etc.) is with high importance.
Equally, the possibilities of plant propagation, plantation establishment and development of self-cost of the raw material and young plants, but also yield numbers and longevity of the machine harvested plantation will be estimated.
Eventually, at the end of the project, three perspective cultivars of each fruit and berry culture are selected according to their suitability for machine harvesting, processing properties and based on the content of health- and taste-related compounds, which could be used for niche products.
The knowledge gained from the present project will be also valuable to the future fruit and berry growers and processors when finding producing and marketing outputs.

Project period: 01.03.2016 – 31.12.2022.