Kuslapuu

Kuslapuu viljade kasulikkus

Sinise kuslapuu viljadel on erinevaid ravitoimed: aitab alandada vererõhku, väheneb südameinfarkti saamise risk, ennetab osteoporoosi, aneemiat ja hüperaktiivsust lastel, pakub tervistavat mõju malaaria ja seedetrakti häiretele ning aeglustab vananemisprotsessi, on mikroobe hävitav, põletikuvastane ja antioksüdantne toime. Kuslapuu marju on sajandeid kasutatud traditsioonilises meditsiinis Venemaal, Hiinas ja Jaapanis. Värsket marjamahla kasutati kõhuvalude ja kurgumandlite ning nakkushaiguste raviks. Nii marju kui ka noori lehistunud võrseid kasutati ravimtaimena. Siberis usuti, et regulaarne kuslapuu marjade söömine parandab mälu, alandab vererõhku, tugevdab veresoonte seinu, puhastab organismi.

Kuslapuu marjad sisaldavad sahhariide, lipiide, valke, orgaanilisi happeid, fenoolseid ühendeid, vitamiin C, vitamiin B, erinevaid toiteelemente, karotenoide (provitamiin A), pektiini ja parkaineid; C-vitamiini on kuni 75 mg 100 g kohta. Märkimisväärselt on marjades mitmesuguseid makro- (Mg, P, Ca, K) ja mikroelemente Mn, Fe, Cu). Rasvhapped moodustavad marjade kogumassist 0.9 %, sisaldades peamiselt palmitiin- ja oleiinhapet. Marjad sisaldavad ca 7% sahhariide, peamiselt glükoos ja fruktoos. Marjad on ka head pektiini allikaks, ca 1,3%. Happed annavad kuslapuu marjadele omapärase maitse, mis osadele inimestele meenutab mustika maitset. Marjadest on leitud sidrun-, fütiin-, õun-, oblik-, kiina-ja šikimihapet.

Vähem tuntud marjakultuuride hulgas on kuslapuu hea fenoolsete ühendite allikas, eriti rikkalikult leidub viljades antotsüaniine. Need on ained, millel on antioksüdatiivse toime. Arvatakse, et just fenoolsed ühendid neelavad ja neutraliseerivad vabu radikaale ning antotsüaniinidel on antibakteriaalsed omadused, mistõttu tänu just nende ainete suurele sisaldusele on kuslapuu viljadel positiivne toime inimese organismile. Fenoolsetest ühenditest suure osa moodustavad flavonoidid, mille sisaldus võib sõltuvalt sordist ulatuda  1900 mg/100g kohta. Antotsüaniinid annavad viljadele punast, sinist ja lillat värvi. Kuslapuu viljade ekstraheerimisel saab looduslikku punast toidu pigmenti. Kuslapuu viljade antotsüaniinide sisaldus on võrreldav musta leedri  ja aroonia viljadega. Antotsüaniinide sisaldus sõltub oluliselt sordist ning kasvutingimustest ning võivad kuslapuul ulatuda 400-1500 mg/100 g kohta. Kuslapuu viljade maitse kujunemisel on olulisel kohal sekundaarsed ainevahetusproduktid, iridoidid, mis annavad viljadele tüüpilist mõrkjat maitset. Erinevalt fenoolsetest ühenditest leidub iridoide väheste taimede viljades. Tänu iridoidide sisaldusele on kuslapuu marjadel põletikuvastane toime, sest nendel terpenoidsetel ühenditel on antimikroobne toime.

Värsketest marjadest on võimalik kodustes tingimustes valmistada erinevaid tooteid. Peamiselt tehakse moosi, marmelaadi, veini, komme, snäkke, teed, mahla ning limonaadi. Lisaks eelnevalt mainitutele, tehakse marjadest veel kisselli, kompotti, siirupit ning marju säilitatakse ka sügavkülmas. Kuslapuu viljadest tuleb imehea suhkruga toormoos või keedis ning see meenutab veidi mustikamoosi.

MÜÜGIS OLEVAD KUSLAPUU MARJADEST VALMISTATUD TOOTED: 


 

Söödava kuslapuu marjadest valmistatud 
KUSLAPUUMOOS. Toodetud Seedri Puukooli tellimusel EMÜ Polli Aiandusuuringute keskuses.
250 g purgi hind on 4€
Kuslapuumoosi praegu saadaval ei ole, ootame tänavust saaki!
 

Pajumäe talu üliheadele toodetele on lisandunud KUSLAPUUJOGURT ja KUSLAPUUKOHUPIIMAKREEM. 
Tutvu ka ülejäänud Pajumäe talu mahepiimatoodetega: www.pajumae.ee







 

Lisalugemist söödava kuslapuu kohta:
♦ https://www.calmia.ee/Taimed/Kuslapuu/edulis.htm
♦ http://www.eestiloodus.ee/arhiiv/Eesti_Loodus12_2016.pdf (Pärast lingi avamist kerige ajakirja sisukorrani - seal klikkige          artiklil "21. Aasta puu. Kuslapuu: tavaline, kuid vähe tuntud").
♦ http://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/handle/10492/3156/Raamets_Riinu_AI_mag_2017.pdf?sequence=1&isAllowed=y