Istikud

Marjakultuurina kasvatav sinikuslapuu (Lonicera caerula L) on olnud siiani maailmas veel suhteliselt vähetuntud, kuid talle võib ennustada helget tulevikku tänu varasele valmimisajale ja tervislikele omadustele. Kuslapuu sordiaretusega ja kasvatamisega tegelevad aktiivselt Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Kanada ja Poola. Eesti Maaülikooli Polli aiandusuuringute keskuses on teadurid katsetanud erinevaid sorte üle 30 aasta. Praegusel hetkel on Eestis kuslapuu istandikke rajatud kokku üle 20 ha ning huvilisi ja entusiaste on järjest lisandumas.

MIKS ON SINIKUSLAPUU MUUTUMAS JÄRJEST POPULAARSEMAKS?

• Kõrge polüfenoolide, antotsüaanide ja askorbiinhappe (c-vitamiin) sisaldus. Antotsüaanidel on tugevad antioksüdatiivsed omadused, mis aitavad siduda ainevahetuse käigus tekkivaid vabu radikaale
• Nimetatud „elueliksiiriks“ ja „supermarjaks“
• Sajandeid olnud kasutusel Venemaa, Jaapani ja Hiina rahvameditsiinis
• Marjad valmivad juunis  enne maasikaid - Eestimaal kõige varasema valmimisajaga mari
• Talve – ja külmakindel
• Vähe haigusi ja kahjureid
• Dekoratiivne ja pikaealine põõsas

KUSLAPUUMARJADE KASUTAMINE

Kuslapuumarjad on täisküpsena magushapuka maitsega ning pehme kesta ja sisuga. Kõige kasulikum on marju süüa värskelt, kuid marjad sobivad ka väga hästi:

• Sügavkülmutamiseks, moosiks, siirupiks, mahlaks jm toitude ja jookide valmistamiseks, sh vein, marjaliköör
• Toiduainevärvina toiduainetööstuses
   

Kasutamine rahvameditsiinis:

• Maksakahjustuste, hüpertoonia ja kusepõiehaiguste raviks
• Kurgupõletike ja nahahaiguste raviks
• Noortest võrsetest tee aitab juuste väljalangemise vastu
   

 Ühe väljundina on valminud ka kuslapuujogurt ja - kohupiimakreem, mis on esimesed kuslapuu marjadest valmistatud tooted Eestis. Tootjaks on Pajumäe Talu Mulgimaal.